MM-i esimesed koondislased selgunud

Vastavalt koondise koostamise alustele on omale MM-i koha lunastanud Annika ja Olle.
Kõigi andmetega tabel (lisatud 27.06.11):

Balti MV koondis 21.-22.05.2011, Nida, Leedu

Ühtlasi ka selline stardijärjekord.

Puukentsefaliidi ja borrelioosi nakkus ning käitumine spordis

Kevad ja puugid koos nendega tulekul ...

Puukentsefaliit on Eestis üks kõige sagedamini esinev viirushaigus kevadsuvisel ajal. Puukentsefaliidi viirus kuulub flaviviiruste hulka ning levib puukide kaudu. Esineb ligikaudu 100 erinevat puukentsefaliidi viiruse serotüüpi. Puukentsefaliit kulgeb kahes faasis. Inkubatsiooniperiood võib olla 2–28 päeva, kõige sagedamini 7–14 päeva. Esimesteks sümptomiteks, mis kestavad 3–4 päeva, on palavik, lihasvalud, iiveldus, oksendamine. Teine haiguse faas algab 2 kuni 8 päeva pärast ja on tugevamini väljendunud haigusnähtudega.

Puukentsefaliit on oma kulu poolest mitmekesine ja võib põhjustada närvinärvisüsteemi erinevate osade kahjustust ning seeläbi tuua kaasa pikaaegse töövõime languse või kujuneda isegi eluohtlikuks. Puukentsefaliidi spetsiifilist ravi ei ole ning ravi on suunatud sümptomite leevendamisele.

Puukentsefaliit on sage nakkushaigus ning kõige tõhusam viis selle haiguse vältimiseks on vaktsineerimine. Kasutatakse inaktiveeritud puukentsefaliidi viirust sisaldavat vaktsiini (näiteks Ticovac). Vaktsineerimine toimub kolme järjestikuse intramuskulaarse süstega. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst. Vaktsineerimine on küllaltki efektiivne: pärast teist süstet on serokonversioon toimunud 98%-l ning pärast kolmandat 99%-l vaktsineeritutest.

Borrelioos (Lyme´i tõbi) on puugihammustustega leviv haigus, mis võib kahjustada kesknärvisüsteemi, liigeseid ja südant. Haigust põhjustab bakter nimega Borrelia burgdorferi. Lyme´i tõbe esineb kõikjal, kus on puuke. Kõik puugid ei sisalda borreeliat. On arvutatud, et umbes 30% puukidest kannab borreeliat, kuid haigestub vaid umbes 1 hammustatu sajast.

Suurem osa puugihammustustest ei kutsu esile mingeid haigustunnuseid. Kui hammustusega kandub inimesele üle borreelia, tekib hammustuse ümber punane, suurenev lööberatas. Kui bakter kandub verega organismi, võib tekkida gripisarnane haigus palaviku, nõrkuse ja lihasevaludega. See Lyme´i tõve algusjärk on lühiaegne ja kergekululine.

Kui bakterinakkust haiguse alguses antibiootikumidega ei ravita, võib see kuude või isegi aastate möödudes põhjustada hilisnähte mitmetes elundites. Sagedasemad on tugi- ja liikumiselundite häired nagu lihasevalud ja ühe või mitme liigese turse ja valulikkus. Haiguse arenedes meenutavad lihasevalud rasket fibromüalgiat. Peaaegu sama sagedased on närvisüsteemi häired, nagu näonärvi või mõne muu närvi halvatus, ajukelmepõletik ja närvivalud. Borreelia võib tekitada ka kroonilist nahalöövet, erilisi silmapõletikke ja südamelihase põletikku. Liigesepõletik on üldiselt healoomune ega põhjusta liigese hävimist.

Algusjärgus tuntakse Lyme´i tõbe ära puugihammustuse ümber tekkivast lööberattast. Hilisjärgus, kui haigustunnuseks võib olla üksnes näiteks põlve põletik, nahalöövet enam ei ole. Siis tuleb välistada teised liigesehaigused ja kinnitada borreelianakkus vereprooviga (veres määratakse Borrelia burgdorfer’i antikehi). Haiguse diagnoosimisel on suureks abiks teave võibolla mitu kuud eelnenud puugihammustuse kohta.

Lyme´i tõve algusjärgus on raviks paarinädalane antibiootikumikuur. Nakkus paraneb peaaegu alati hästi ja hilisnähte ei teki. Kui haigus jäi algusjärgus ravita ja inimene haigestub hilisnähtudega, tuleb kasutada kauakestvat ja tugevatoimelist antibiootikumravi. Enamik haigetest paraneb, kuid valud võivad kesta veel aastaid.

Erinevalt puukentsefaliidist borrelioosi vastu vaktsiini ei ole. Lyme´i tõbe võib ennetada, hoides ära puugihammustusi.

Käitumine spordis:

• Kui võimalik, siis puugiohtlikus piirkonnas kanda pikka heledat riietust, millel on puuke kerge märgata.

• Pärast treeningut või võistlust kontrollida nahka puukide suhtes, korrata seda veel paaril järgmisel päeval.

• Nahas olev puuk tuleb eemaldada, kindlasti koos peaga. Kõige parem on haarata puugist kinni võimalikult naha lähedalt ja tõmmata see välja, kergelt pöörates vastupäeva (nagu kruvi lahti keerates). Apteekidest saab puugipintsette, kuid mõnikord tuleb toime ka sõrmedega.

• Jälgida nahamuutusi peale puugihammustust 3-30 päeva jooksul. Lööbe tekkimisel hammustuse piirkonnas pöörduda koheselt arstile antibiootikumravi läbiviimiseks.

26.aprilliks, teisipäevaks, kutse öisele treeningule

http://ornoored.blogspot.com/2011/04/kutse-oisele-treeningule.html

Luuümbrise põletik

Mitmel probleeme säärtega. Siin üks ülevaade luuümbrise põletikust. Täiendused-parendused oodatud!

Sagedaseim jooksjate hulgas levinud säärepatoloogia, sääre piirkonna valu põhjustaja (kui lihasvalud välja jätta) on periostiit ehk luuümbrise põletik. Luumurruga kaasnevast teravast lokaalsest valust erineb periostiidivalu oma hajutatuse poolest.

Kõige levinum on, et valu on sääre siseküljel tagumise sääreluulihase ja pika varvastepainutaja kinnituskohal – mediaalne sääre valusündroom. Selle põhjuseks on enamasti labajala ehituse iseärasustest tingitud selle ülemäärane sissepoole pöördumine ja tagumise sääreluulihase pidev ärritus.

Sportlane tunneb valu sääreluu allosas liikuma hakates (hommikul ärgates, treeningu algul) ja põrutades. Edasi liikudes võib, kuid ei pruugi valu vaibuda. Koormusjärgselt valu taandub. Tavaliselt levib valu mööda sääre eesosa, kuid sagedasti kandub see üle sääreluu eesmisele sisepinnale. Sääre esiosa katsumine on valus, eriti sääreluu alumise ja keskmise kolmandiku piiril. Sääreluu on koputades valulik, võivad esineda väikesed paksendid.

Kuna jala põrutusel on valu kõige intensiivsem, siis seostatakse sääreluu vaevust põrutusega. Tegelikult on põhjuseks säärelihaste ülekoormus ja lihases tekkiva paisu ja pinge kandumine sääre sidekelme kaudu luuümbrisele. Kui probleemiga ei tegeleta, võib see viia sääreluu väsimusmurruni.

Veidi harvemini esineb eesmine sääre valusündroom – valu on koormusel ja labajala tõstmisel, tugevneb äratõukemomendil. Katsudes on lihase kinnituskohas tugev valu, vahel on kuulda ka krudinat. Võib esineda kerge turse.

Luuümbrise põletiku tekke põhjustest on olulisemad:

• biomehhaanilised probleemid (tavaliselt ülemäärane pronatsioon maandumis- ja toetusfaasis ning tugev supinatsioon äratõukefaasis),

• vead treeningus,

• ebasobivad jalanõud või jooksuraja/trassi pinna märgatavad muutused,

• nõrgad jalalihased,

• treeningkoormuse järsk tõus.

Põletiku ennetamiseks tuleb:

• esmase asjana valida sobivad jalanõud ja vajalikud ortopeedilised abivahendid,

• korrigeerida jooksutehnika,

• teha jalalihaste jõuharjutusi,

• teha jalalihaste, kõõluste ja liigeste venitusharjutusi (enne treeningu põhiosa või võistlust ning pärast treeningut/võistlust),

• joosta rohkem pehmel ja vähem kõval pinnasel,

• lihase lõõgastumise soodustamiseks hoida koormuse ajal sääre ümber elastset sukka.

Sportlased, kelle on luuümbrise põletikuga probleeme sageli, peaksid osad jooksutreeningud asendama spordialadega, kus liigestele on väiksem koormus ja lihastele mõjuvad teistsugused jõud – näiteks ujumise ja jalgrattasõidu.

Kõige suuremat raviefekti annab haigestunud piirkondade lokaalne massaaž kombinatsioonis jäämassaaži ja ultraheliraviga. Valu vastu aitavad põletikuvastased tabletid ning salvid. Kui muutused luuümbrisel on juba röntgenoloogiliselt tuvastatavad, siis aitab ainult kirurgiline ravi. Rehabilitatsioon peab sisaldama raviaegset suhtelise rahu režiimi ning järgnevat järkjärgulist sportliku tegevuse juurde tagasipöördumist.

Valu aitab leevendada ja probleemi lahendada ka külma-kuuma teraapia - nt duśi all kõigepealt valusale osale 30sek nii külma vett kui jalg talub ja kohe 10sek jooksul nii kuuma vett kui jalg talub. Teha vähemalt 3 kordust.

Mitte alati ei ole valud sääre piirkonnas luuümbrisepõletikuga seotud. Valud võivad olla ka tingitud sellest, et:

• sääre eesmisi ja tagumisi lihasrühmi ümbritsev fascia pole elastne – tagajärjeks jooksu kestel järjest tugevnev valu sääremarjas ja sääreluu eesosas;

• sääre kakspealihases ja lestlihases on suuremad või väiksemad rebendid.

Neil juhtudel on ravi ja edasine ennetus sama mis luuümbrise põletiku puhul.

Ja tsiteerides ka Herje Aibasti magistritööd (2008 aasta, lk 6-7):
"Feltner jt. (1994) leidsid, et intensiivne 8-nädalane inversiooni-eversiooni teostavate lihaste jõutreening isomeetrilises reźiimis vähendab oluliselt pronatsiooni ulatust jooksul. Seega võib ka tugev jõutreening asendada ortoose ja toetavaid jalanõusid. Sellest võib järeldada, et preventiivne jõutreening võib vähendada ülekoormusvigastuste teket. Võib oletada, et paljajalu sooritatud ekstsentriline treening arendab labajala ja sääre lihaseid, mis omakorda mõjutavad labajala luude dünaamikat jooksul, neutraliseerides paremini jala mahaasetamisel tekkinud nn śokilainet".

2.aprilli staadionijooks ja jõutest

Sombusel laupäeva hommikul asusid Tartus TÜ staadionil stardijoonele:
1500m - Marili ja Kaia;
3000m - Liis, Piibe, Adele ja Hannula;
5000m - Jaagup.
Lumeoludest tulenevalt oli ringi arvestatavaks pikkuseks 410m. Lombid tegid jalad märjaks ainult veidi.
Tulemused olid ootamatud! Või üllatavad, mul on ses osas juba segadus tekkinud.

Õhtul jõuharjutuste testis oli vaja sooritada kolm harjutust, igat 2min jooksul, paus harjutuste vahel 2-5min:
1) kätekõverdused toenglamangus, käed küünarnukist ~90 kraadi; mehed max 90x, naised 50x;
2) kükid, õigemini poolkükid, jalad põlvest 90 kraadise nurgani; mehed 120x, naised 100x;
3) kõhulihastele istessetõus, jalad kõverad ja varbad kinni; mõlemad 90x.

Max koefitsendiks sai olla 3. Eelmisel aastal sai parim sooritaja meestest 2,978 ja naistest 2,701. Sellel aastal: M 2,817; N 2,863.

Keda laupäeval polnud, saab mõlemad testid ka iseseisvalt sooritada ja tulemused mulle statistika pidamiseks saata.

Veri ninast välja finaaletapp, 3.aprill

Pühapäeval, 3.aprillil Veri Ninast Välja finaaletapp.

Koht - Kaagvere, staadioni lõunapoolne ots. Kaagverre saamiseks tuleb Tartus Räpina poole sõites pärast üle Emajõe sõitmist viitu jälgida.

Ühisstart, kell 11.00.

Rajameister: Markus Puusepp.
Kaart: Meelis Zimmermann.
Rada: 6,8km, 27KP. Rada nõuab tihedat kompassi kasutamist.
Raja võib läbida ka suuskadel, aga ilma suusakeppideta. Neljapäeva õhtul koorik kandis jooksmisel päris hästi!

Osavõtutasu 21-klassi ja noorte/juunioride A-koondislastel tasuta, kõigil teistel 1EUR.

Registreerimine siia kommentaaridesse laupäeva (2.aprill) kella 10-ni. Transpordi osas - koopereerugem!