Team 2017 liikmed said ülesandeks panna paberile oma unistused ja eesmärgid tulevaks kaheks aastaks, samuti mõelda hetkeseisule ja eesmärkidele lähenemiseks vajalikele tegevustele. Vt eelmine postitus.
Ülesande on täitnud
* 25.jaan hommiku seisuga: Kerstin, Marianne, Janek, Peeter, Tõnis, Marek, Uku-Laur, Sander.
* 26.jaan hommikuks lisandunud Margret ja Maiki.
Kuvatud on postitused sildiga ettevalmistus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ettevalmistus. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 25. jaanuar 2016
reede, 22. jaanuar 2016
Team 2017 jaanuarikuise laagri materjale
15.-17.jaanuar laagrist kogunes mitmeid avalikke materjale:
* Laupäevahommikune ettekanne koondise 2016 aasta tegemistest https://www.dropbox.com/s/85lsadjrgbgn71w/koondise%20tegemised%202016.odp?dl=0
ja sama asi pdf-na, prinditavas versioonis https://www.dropbox.com/s/0kjoe9kmnktubsw/koondise%20tegemised%202016.pdf?dl=0
Kes kohal olid, saavad paremini aru.
* Laupäeva õhtul vestlus eesmärkidest. Selles failis https://www.dropbox.com/s/2mxqw2q7xvwh40c/eesm%C3%A4rgid.xlsx?dl=0
on mitu lehte. Hiljemalt 24.jaanuari 2016 jooksul saata Elole ja Gionile oma eesmärgid ja nägemus nende saavutamise viisidest e-postina.
Täpsemalt: sellest failist 1. ja 2. leht tervikuna, 3.lehest 2016.a. eesmärkide osa.
Viimane leht on näide millisel kujul Śveitsi koondises aastat planeeritakse.
Eesmärkide ja neile lähenemise arengu juurde tuleme veel korduvalt tagasi, sellel aastal: aprilli laagris, keset suve, septembris pärast MM-i, detsembris. Kui sa ei oska öelda (kirjutada), kuhu sa tahad jõuda, on võimatu sinna välja jõuda!
* Laupäevahommikune ettekanne koondise 2016 aasta tegemistest https://www.dropbox.com/s/85lsadjrgbgn71w/koondise%20tegemised%202016.odp?dl=0
ja sama asi pdf-na, prinditavas versioonis https://www.dropbox.com/s/0kjoe9kmnktubsw/koondise%20tegemised%202016.pdf?dl=0
Kes kohal olid, saavad paremini aru.
* Laupäeva õhtul vestlus eesmärkidest. Selles failis https://www.dropbox.com/s/2mxqw2q7xvwh40c/eesm%C3%A4rgid.xlsx?dl=0
on mitu lehte. Hiljemalt 24.jaanuari 2016 jooksul saata Elole ja Gionile oma eesmärgid ja nägemus nende saavutamise viisidest e-postina.
Täpsemalt: sellest failist 1. ja 2. leht tervikuna, 3.lehest 2016.a. eesmärkide osa.
Viimane leht on näide millisel kujul Śveitsi koondises aastat planeeritakse.
Eesmärkide ja neile lähenemise arengu juurde tuleme veel korduvalt tagasi, sellel aastal: aprilli laagris, keset suve, septembris pärast MM-i, detsembris. Kui sa ei oska öelda (kirjutada), kuhu sa tahad jõuda, on võimatu sinna välja jõuda!
neljapäev, 14. jaanuar 2016
Orienteerumisjooksu MN21 A-koondis 2016.aastaks
Eesti Orienteerumisliidu juhatuse otsus nr : 1096
Kinnitada orienteerumisjooksu MN21 A-ettevalmistuskoondis 2016.aastaks
2016.01.10
Kinnitada orienteerumisjooksu MN21 A-ettevalmistuskoondis 2016.aastaks
2016.01.10
Kinnitada orienteerumisjooksu MN21 A-ettevalmistuskoondisse 2016.aastaks järgmised sportlased:
Annika Rihma - OK Põlva Kobras
Lauri Sild - Kaitsejõudude SK
Timo Sild - Kaitsejõudude SK
Sander Vaher - Kaitsejõudude SK
Evely Kaasiku - OK JOKA
Kenny Kivikas - OK Ilves
Annika Rihma - OK Põlva Kobras
Lauri Sild - Kaitsejõudude SK
Timo Sild - Kaitsejõudude SK
Sander Vaher - Kaitsejõudude SK
Evely Kaasiku - OK JOKA
Kenny Kivikas - OK Ilves
pühapäev, 29. november 2015
Tehvandi suusaradadel treenimine vaba - ei asu enam keelualas
Kuna uudised räägivad Tehvandil avatud
suusradadest, siis informeerin koondiste treenereid ja asjast
huvitatuid, et sealsetel radadel treenimiseks sellest talvest enam
piiranguid ei ole, kuna rajad ei asu enam keelualas (https://mapsengine.google.
Võimalik, et sealne matkaring läheb keelualasse – kontrolliga igaks
juhuks kaardilt üle, kui kunstlumele lisaks peaks sealkandis ka kunagi
looduslikust lumest ringe olema.
NB! Tartu maratoni trassil, mis
puudutab viimaseid km Elva eel Vitipalust (vt kaart), on jätkuvalt
lubatud viibida vaid Tartu suusamaratoni võistluspäeval
võistlusnumbriga!
esmaspäev, 2. märts 2015
Laktaadist ja erineva kiirusega treeningutest
21.2.2015 tegid noored Eesti o-koondisesse pürgivad naised TÜ kergejõustikuhallis trenni, kus jooksid tõusva tempoga 5x1000m. Taastumisaeg ligikaudu 30 sek, mille ajal võeti sõrmest laktaaditesti jaoks verd. Esimene km rahuliku jooksu tempoga, viimane tänase päeva maksimum. Takkajärgi – algus oli kõigil liiga aeglane, hingeldamist oli kuulda alles 4.km juures.
Tulemused sellised:
Selle treeningu ja testi abil kirjutan veidi teooriast, ebatraditsiooniliselt, ja annan praktilisi soovitusi.
Laktaat ehk piimhape on süsivesikute (glükoosi) ainevahetuse, spordis võib ka öelda, et energiatootmise, produkt. Laktaat ei ole hea ega halb, ta lihtsalt on. Organism taaskasutab laktaati uuesti energia tootmiseks. Täiesti tavalises elus seda tuleb ja läheb, nii et ei saa arugi. Mingist töö intensiivusest alates organism ei suuda kõike tekkivat laktaati enam ära kasutada, see hakkab „kuhjuma“, mis ühtlasi tähendab vere/lihaste happelisuse tõusu ja ühtäkki on joostes jalad rasked, „täis“. Intensiivsuse tõus – pulsi tõus – tihe hingamine – laktaati rohkem.
Aeroobsel lävel, sellisel hingamissagedusel, et saab veel kenasti kaaslasega juttu ajada, ehk hapniku „pealetulek“ on veel piisav, on laktaat ~2-2,5 mmol ja sellega suudab organism veel kenasti hakkama saada. Orienteerumisrajal, -võistlusel aeroobsele lävele vastavat jooksukiirust ei kasutata. Kui seda ei kasutata, kuipalju on seda vaja harjutada? Õige vastus – aeroobsest lävest ja sellest allpoolt tuleb põhivastupidavus, mida on vaja, et üleüldse jaksaks treenima hakata, et üldse suudaks pikemalt ja kiiremalt joosta. Ilma selleta ei saa, aga siia „kinni jääda“ ei tohi. Sest võistlusel sellel kiirusel ei joosta.
Aeroobsest lävest ülespoole hingamine kiireneb, rääkimiseks on vaja sõnade vahepeal hingata, pole enam mugav. Tempot tasapisi „kruvides“ selgub, et tegelikult saab päris kiiresti joosta ja päris pikka aega, ilma et midagi hullu juhtuks. Mis võib olla hull? ... ? Polegi nii lihtne välja mõelda... On raskem, ebamugav, tuleb pingutada, oma hingamist kontrollida, oma kehaasendit ja jooksutehnikat kontrollida, ikkagi on raske(m)... Kui nüüd järgi mõelda, siis hullu polegi, lihtsalt harjumatu.
Mingist kiirusest alates, kusjuures just kiirusest, mitte niivõrd jooksu kestusest alates, lähevad lihased „täis“, või siis juhtub see, et „kops on kurgus“ ja pingutad küll ja veelgi rohkem, aga pulss ei tõuse enam ja kiirus pigem langeb. Nüüd on ilmselgelt ületatud anaeroobne lävi. Huvitaval kombel saab siingi päris pikka aega joosta... Anaeroobsel lävel on laktaat umbes 4 mmol/l ja 20-30-40 min, ka kuni 60 min järjest suudab inimene sellel lävel/laktaadil joosta. Anaeroobsest lävest kõrgema pulsiga/laktaadiga suudetavat erinevatel andmetel joosta erinev aeg, igatahes mitte väga pikalt :) Orienteerujate võistluspulsid on keskmiselt tugevalt üle anaeroobse läve, ka üle tunni kestval võistlusel. Saladus on selles, et tegelikult ju ei joosta orienteerumisel ühtlase tempoga, vaid vahepeal kiiremini ja vahepeal aeglasemalt. Aeglasematel osadel jõutakse osa juba tekkinud laktaadist ära kasutada, happesus lihastes väheneb, ja jooksja jaksab jälle pingutada. Seetõttu on ka fartlek ehk „mäng kiirusega“ orienteerujale kasulik treeningmeetod.
Tulles tagasi „polegi nii hull ebamugavus“ juurde – see pulsi/pingutuse/laktaadi/kiiruse vahemik aeroobsest-anaeroobseni on orienteeruja olulisim treeningvahemik. Siin toimub võistlus, ja kuna eesmärk on võistlusel kiiresti joosta, siis seda tuleb ka harjutada. Erineval pinnasel, kusjuures. Intervalljooksud, kestusjooksud, kordusjooksud, fartlek. Erinevad pikkused, intensiivused ja taastumisajad. Võimalusi on tohutult ja igav ei hakka. Omale sobiva vahendi valimisel tuleb silmas pidada, et treeningu mõju pole kohene, organism vajab õppimiseks aega. Alguses on raske, millalgi läheb lihtsaks. Hetk enne seda kui läheb liiga lihtsaks, on vaja midagi muuta, et organism uuesti õppima hakkaks ja laisaks ei läheks. Vahendid saavad olla erinevad, eesmärk ja tulemus on sama – õpid kiiremini kauem jooksma.
Samal ajal muidugi jälgid trennide rütmitamist ja taastumist ja tähtsaima trenni tegemist puhanult jne.
Treeningu või võistluse järgsel õhtul, või järgmisel päeval oleval lihasvalul ei ole midagi pistmist laktaadiga. Need on lihaste mikrovigastused, mis valutavad. Pingutusel tekkinud laktaat kasutatakse organismi poolt üsna kiiresti ära.
Praktikast, kus absoluutset tõde polegi.
Tulemused sellised:
Selle treeningu ja testi abil kirjutan veidi teooriast, ebatraditsiooniliselt, ja annan praktilisi soovitusi.
Laktaat ehk piimhape on süsivesikute (glükoosi) ainevahetuse, spordis võib ka öelda, et energiatootmise, produkt. Laktaat ei ole hea ega halb, ta lihtsalt on. Organism taaskasutab laktaati uuesti energia tootmiseks. Täiesti tavalises elus seda tuleb ja läheb, nii et ei saa arugi. Mingist töö intensiivusest alates organism ei suuda kõike tekkivat laktaati enam ära kasutada, see hakkab „kuhjuma“, mis ühtlasi tähendab vere/lihaste happelisuse tõusu ja ühtäkki on joostes jalad rasked, „täis“. Intensiivsuse tõus – pulsi tõus – tihe hingamine – laktaati rohkem.
Aeroobsel lävel, sellisel hingamissagedusel, et saab veel kenasti kaaslasega juttu ajada, ehk hapniku „pealetulek“ on veel piisav, on laktaat ~2-2,5 mmol ja sellega suudab organism veel kenasti hakkama saada. Orienteerumisrajal, -võistlusel aeroobsele lävele vastavat jooksukiirust ei kasutata. Kui seda ei kasutata, kuipalju on seda vaja harjutada? Õige vastus – aeroobsest lävest ja sellest allpoolt tuleb põhivastupidavus, mida on vaja, et üleüldse jaksaks treenima hakata, et üldse suudaks pikemalt ja kiiremalt joosta. Ilma selleta ei saa, aga siia „kinni jääda“ ei tohi. Sest võistlusel sellel kiirusel ei joosta.
Aeroobsest lävest ülespoole hingamine kiireneb, rääkimiseks on vaja sõnade vahepeal hingata, pole enam mugav. Tempot tasapisi „kruvides“ selgub, et tegelikult saab päris kiiresti joosta ja päris pikka aega, ilma et midagi hullu juhtuks. Mis võib olla hull? ... ? Polegi nii lihtne välja mõelda... On raskem, ebamugav, tuleb pingutada, oma hingamist kontrollida, oma kehaasendit ja jooksutehnikat kontrollida, ikkagi on raske(m)... Kui nüüd järgi mõelda, siis hullu polegi, lihtsalt harjumatu.
Mingist kiirusest alates, kusjuures just kiirusest, mitte niivõrd jooksu kestusest alates, lähevad lihased „täis“, või siis juhtub see, et „kops on kurgus“ ja pingutad küll ja veelgi rohkem, aga pulss ei tõuse enam ja kiirus pigem langeb. Nüüd on ilmselgelt ületatud anaeroobne lävi. Huvitaval kombel saab siingi päris pikka aega joosta... Anaeroobsel lävel on laktaat umbes 4 mmol/l ja 20-30-40 min, ka kuni 60 min järjest suudab inimene sellel lävel/laktaadil joosta. Anaeroobsest lävest kõrgema pulsiga/laktaadiga suudetavat erinevatel andmetel joosta erinev aeg, igatahes mitte väga pikalt :) Orienteerujate võistluspulsid on keskmiselt tugevalt üle anaeroobse läve, ka üle tunni kestval võistlusel. Saladus on selles, et tegelikult ju ei joosta orienteerumisel ühtlase tempoga, vaid vahepeal kiiremini ja vahepeal aeglasemalt. Aeglasematel osadel jõutakse osa juba tekkinud laktaadist ära kasutada, happesus lihastes väheneb, ja jooksja jaksab jälle pingutada. Seetõttu on ka fartlek ehk „mäng kiirusega“ orienteerujale kasulik treeningmeetod.
Tulles tagasi „polegi nii hull ebamugavus“ juurde – see pulsi/pingutuse/laktaadi/kiiruse vahemik aeroobsest-anaeroobseni on orienteeruja olulisim treeningvahemik. Siin toimub võistlus, ja kuna eesmärk on võistlusel kiiresti joosta, siis seda tuleb ka harjutada. Erineval pinnasel, kusjuures. Intervalljooksud, kestusjooksud, kordusjooksud, fartlek. Erinevad pikkused, intensiivused ja taastumisajad. Võimalusi on tohutult ja igav ei hakka. Omale sobiva vahendi valimisel tuleb silmas pidada, et treeningu mõju pole kohene, organism vajab õppimiseks aega. Alguses on raske, millalgi läheb lihtsaks. Hetk enne seda kui läheb liiga lihtsaks, on vaja midagi muuta, et organism uuesti õppima hakkaks ja laisaks ei läheks. Vahendid saavad olla erinevad, eesmärk ja tulemus on sama – õpid kiiremini kauem jooksma.
Samal ajal muidugi jälgid trennide rütmitamist ja taastumist ja tähtsaima trenni tegemist puhanult jne.
Treeningu või võistluse järgsel õhtul, või järgmisel päeval oleval lihasvalul ei ole midagi pistmist laktaadiga. Need on lihaste mikrovigastused, mis valutavad. Pingutusel tekkinud laktaat kasutatakse organismi poolt üsna kiiresti ära.
Praktikast, kus absoluutset tõde polegi.
- Treeningplaani pange treeneriga koos erineva intensiivsusega trenne, nii et ka alati tead ja saad aru, miks midagi teed. Mõjub paremini.
- Nii nagu ka 21.2 kohapeal ütlesin – selle pulsiga, millega naised testi alustasid, ei ole mõtet trenni teha... Nüüd on pikk mõttepaus :) Soojendus ja lõdvestus küll, aga mitte trenni põhiosa. Isegi taastav jooks, mida võistluse või raske trenni järgselt teha, ei pea olema just nii aeglane.
- Testi põhjal väidan, et kõik need naised peaksid tegema kuu aja jooksul 5x 165-170-se pulsiga 80-90 min pikad jooksud, ja siis kuu aja jooksul eelmise kuu lõpu kiirusega 80-90 min jooksud, 5x. Pakun, et esimese kuu lõpus on kiirus sama pulsi juures tõusnud vähemalt 30 sek/km ja teise kuu lõpus on selle uue kiiruse pulss langenud algsest vähemalt 10 pügalat. Proovige ära!!
- Kord nädalas pika intervalli trenn. Selline kiirus, mis 21.2 testi järgi annaks laktaadiks 4. Mina tõin näiteks 4x1000m 2 min taastumisega, järgmisel kahel nädalal 1x rohkem, kolmandal nädalal uus kiirus ja kordusi 4. Selline kergejõustiklaste versioon. Aitab hästi anaeroobse läve kiirusega harjuda ja seda tõsta.
- Samasse trenni sobivad lühikesed kiired lõigud (näiteks 10x200m, taastumine 30''-1')
- Jooksutehnikat vähemalt 3x nädalas trenni juurde või sisse. Nendest 1x peaks olema korralik jooksutehnika treening, nii et keegi kõrvalt kommenteerib ja pararandab.
- Käige võimalikult kiiresti spordiarstil ja sealsel koormustestil määratud aeroobne ja anaeroobne lävi võtke abiks jooksutreeningutel.
- Trenni koos pulsikellaga. Kui vähegi võimalik, mõõda oma jooksu kiirust (ette ära mõõdetud ring, gps). Paar kuud teed nii, varsti oskad juba enesetunde ja puude möödumise kiiruse järgi oma tempost aru saada.
- Kerelihaste jõud. Tartus Herje trenn on eriti kasulik, aga vähemalt 3x nädalas teed ise lisaks. Tegime trennis 5 minutiga 30x kõhulihased, 30x seljalihased, 30x kummalegi küljele, 30x kätekõverdused.
- Venitused, massaaź, rull – lihaste pikkuse taastamine, liikuvuse lisamine. Kui on (liiga) liikuvad liigesed, ei pruugi venitus mõjuda õigesse kohta (mõju on kõõlusesse, mitte lihasesse) ja massaaź ning rull on õigemad.
- Vastupidavus, kiirus, jõud, koordinatsioon, liikuvus, osavus – kõik vajavad pidevat arendamist!
Seda
tabelit kasutan mina trenni intensiivsuse kirjeldamiseks:
Vastupidavuse
tsoon
|
Alumine
ja ülemine pulsilävi
|
PV1
|
120
– pool aeroobse läveni
|
PV2
|
Eelmine
– aeroobne lävi
|
EV1
|
Aeroobne
lävi – pool anaeroobse läveni
|
EV2
|
Eelmine
– anaeroobne lävi
|
SV1
|
Anaeroobne
lävi – pool maksimaalse SLS-ni
|
SV2
|
Eelmine
– maksimaalne SLS
|
PV
– põhivastupidavus; EV – erialane vastupidavus; SV –
spetsiaalvastupidavus.
Näidisplaan
kevad-talveks, koolis või tööl käivale 19+ aastasele
naisterahvale, kes soovib koondisesse pürgida. Sobib ka poistele.
E
– taastav jooks 45-60'. Pulss PV1 tasemel. Või ujumine, või
rattasõit 1,5h, või suusatamine, või mitte väga intensiivne
pallimäng. Neile kõigile peale kere jõudu. Või eraldi kerelihaste
jõutreening. Jalgadele kerge päev :) WofO kaartide/teevalikute
vaatamine 20min.
T
– soojendus, jooksutehnika, pikad lõigud aeroobse-anaeroobse
vahelise pulsiga, lühikesed kiired lõigud, lõdvestus. Käsi-silm
koordinatsiooni harjutamine kiirelt jooksult (lõikudele kaart rajaga
kaasa, teed teevalikud). Kerelihaste jõud 15 min. Venitused.
K
– PV2 pulsiga rahulik jooks 50'-60'. Kere jõud 5 min, venitused.
N
– jooksutehnika trenn. Soojendusjooks PV2 pulsiga 20',
jooksutehnika osa 40', lõdvestus 10'. Kerelihaste jõud 30'.
Venitused.
R
– aktiivne puhkus. Eelmise hooaja võistluse analüüs; kui kõik
tehtud, siis uue hooaja olulise võistluse kaardile raja
planeerimine.
L
– tempokross. Soojendus 10 min, 20-30-40 min anaeroobse läve all
pulsiga, 10 min lõdvestus. Jooksutehnika 15 min. Kere jõud 5 min,
venitused.
P
– pikk jooks aeroobse läve tasemel. 70-100 min, väikestel
teedel-radadel. Selle ala kaart kaasa, kasvõi Google Maps'i oma.
Ette jäävad tõusud „täiega“ (kestus max 1min).
Täpsed
mahud sõltuvad eelnevast treenigmahust ja eesmärkidest. Lihtsaim on
lisada mõnda päeva teine trenn, sõltub muust elukorraldusest.
Trennide rütmitus sõltub samuti elukorraldusest. Oluline see, et
intensiivsele/raskele trennile eelneks kergem päev või puhkepäev.
Siis on sellest trennist rohkem kasu.
Seda
ka veel, et iseenda treener võib olla küll, kuid
mentor-nõustaja-kaasamõtleja peab olema, sest üksi võib
objektiivsus kaduma minna! Hea treener, kellele ise kaasa mõelda, on
muidugi kõige parem.
Kasutatud
ja soovitatav kirjandus:
Lemberg,
H., Nurmekivi, A., Jalak, R. Jooksja tarkvara. Tallinn, 2006. (või
2004 või veelgi vanem, sisu on sama). 2004.a. Raamatust lk 14-18
soovitan eriti soojalt.
Elo
bakatöö, Dropboxis
Kommentaarida
võite, seda saab teha ka anonüümselt
:)
reede, 31. jaanuar 2014
Ülesanne 1 - lahendusvariandid
Siin lingil on ühed võimalikud teevalikud. https://www.dropbox.com/s/jdqguyvlng841v8/Task1_solution.pdf
Päris huvitav on vaadata, kui väikesed pikkuse-erinevused on nii erineva kujuga joontel. Ja millistest väikestest kohtades need erinevused tulevad.
Nüüd peaks igaüks arutama omaette ja siis veel kellegagi, et kust ja miks oleks õigem joosta.
Kas lühem on kiireim? Või võtavad käänakud ja pidev kaardi jälgimine jooksukiirust maha?
Eks reaalsel võistlusel peab igaüks tegema valiku iseenda tugevaid külgi arvestades, et kuidas sellel konkreetsel maastikul ise kõige kiiremini järgmisse punkti jõuda. Vajalik on aga 1) NÄHA erinevaid valikuid 2) hinnata silma järgi nende pikkusi. + veel arvestada kõrguste vahedega jne...
Kui aga erinevust pole? No siis kiire otsus ning kiire ja täpne selle ellu viimine!
Päris huvitav on vaadata, kui väikesed pikkuse-erinevused on nii erineva kujuga joontel. Ja millistest väikestest kohtades need erinevused tulevad.
Nüüd peaks igaüks arutama omaette ja siis veel kellegagi, et kust ja miks oleks õigem joosta.
Kas lühem on kiireim? Või võtavad käänakud ja pidev kaardi jälgimine jooksukiirust maha?
Eks reaalsel võistlusel peab igaüks tegema valiku iseenda tugevaid külgi arvestades, et kuidas sellel konkreetsel maastikul ise kõige kiiremini järgmisse punkti jõuda. Vajalik on aga 1) NÄHA erinevaid valikuid 2) hinnata silma järgi nende pikkusi. + veel arvestada kõrguste vahedega jne...
Kui aga erinevust pole? No siis kiire otsus ning kiire ja täpne selle ellu viimine!
pühapäev, 26. jaanuar 2014
Ülesanne 1 - teevalikute pikkused, linnas tasasel
Siin üks ülesanne, mida tegin klubi noortega. Teema - erinevate teevalikute nägemine, silmaga pikkuste hindamine ning 1) lühima ja 2) kiireima teevaliku leidmine. Jah, alati ei ole lühim ka kiirem, seega need 2 eraldi.
Ülesande lahendamine on iseseisev. Nädala keskel panen siia oma versiooni võimalustest.
Suurem (19,7MB) pdf-fail Dropboxis https://www.dropbox.com/s/v5dyt4bxqhw8m19/Task1_routechoise%20city%20flat.pdf
Ülesande lahendamine on iseseisev. Nädala keskel panen siia oma versiooni võimalustest.
Suurem (19,7MB) pdf-fail Dropboxis https://www.dropbox.com/s/v5dyt4bxqhw8m19/Task1_routechoise%20city%20flat.pdf
teisipäev, 21. jaanuar 2014
5.veebr 2014 Kursus "Inspireerivaid mõtteid treeningute planeerimiseks"
TÜ Talveülikooli raames:
Treeneritele, kehalise kasvatuse õpetajatele ja harrastussportlastele soovitame kursust (täpsem info ja registreerimine klikkides kursuse pealkirjal):
Inspireerivaid mõtteid treeningute planeerimiseks, 5. veebruar 2014.a. Tartus
Inspireerivaid mõtteid treeningute planeerimiseks, 5. veebruar 2014.a. Tartus
Kursuse
eesmärgiks on anda ülevaade, kuidas vastu pidada rahvaspordi hooaeg;
mida arvestada treeningute intensiivsese planeerimisel; kuidas
planeerida jõu- ja intervalltreeningute osakaalu; millest on veel
võimalik lisaenergiat ammutada.
Sisu:
1. KUIDAS VASTU PIDADA EESTI RAHVASPORDI HOOAJALE? (90 min)
a) Vastupidavust mõjutavad füsioloogilised tegurid. Millest vastupidavus, kui võime, peamiselt sõltub? Millised parameetrid on limiteerivad?
b) Kuidas enda võimekuse arengut planeerida, pidades silmas erinevaid eesmärke. Kas traditsiooniline ettevalmistav periood - võistlusperiood lähenemine on otstarbekas?
2. TREENINGUTE INTENSIIVSUS. Kiiremini, kõrgemale, .....sügavamale. (90 min)
a) Mida peab treeningute intensiivuse juures silmas pidama?
b) Kuidas ennast testida ja milliste meetodiega oma treeningute efektiivsust jälgida?
3. KAS VASTUPIDAVUSALA SPORTLANE PEAB OLEMA TUGEV VÕI VASTUPIDAV? (90 min)
Milline on jõu- ja intervalltreeningute osakaal vastupidavuse arendamise seisukohalt?
4. MILLEST VEEL LISAENERGIAT AMMUTADA? (90 min)
a) Kuidas mõjutab toitumine, ilmastik, vedeliku tarbimine?
b) Kas ma oleksin pidanud vanemaid valima - pärilikud tegurid?
1. KUIDAS VASTU PIDADA EESTI RAHVASPORDI HOOAJALE? (90 min)
a) Vastupidavust mõjutavad füsioloogilised tegurid. Millest vastupidavus, kui võime, peamiselt sõltub? Millised parameetrid on limiteerivad?
b) Kuidas enda võimekuse arengut planeerida, pidades silmas erinevaid eesmärke. Kas traditsiooniline ettevalmistav periood - võistlusperiood lähenemine on otstarbekas?
2. TREENINGUTE INTENSIIVSUS. Kiiremini, kõrgemale, .....sügavamale. (90 min)
a) Mida peab treeningute intensiivuse juures silmas pidama?
b) Kuidas ennast testida ja milliste meetodiega oma treeningute efektiivsust jälgida?
3. KAS VASTUPIDAVUSALA SPORTLANE PEAB OLEMA TUGEV VÕI VASTUPIDAV? (90 min)
Milline on jõu- ja intervalltreeningute osakaal vastupidavuse arendamise seisukohalt?
4. MILLEST VEEL LISAENERGIAT AMMUTADA? (90 min)
a) Kuidas mõjutab toitumine, ilmastik, vedeliku tarbimine?
b) Kas ma oleksin pidanud vanemaid valima - pärilikud tegurid?
Kursuse läbiviija Jarek Mäestu
(PhD) on omandanud doktorikraadi Tartu Ülikoolis liikumis- ja
sporditeaduste erialal 2004. aastal ning hetkel töötab Tartu Ülikooli
kehakultuuriteaduskonna spordibioloogia ja füsioteraapia instituudi
juhataja ning teadurina. Tema põhilised uurimissuunad on treeningu
füsioloogia, väsimus ja ületreening. On koolitajaks treenerite üldainete
koolitustel ning erinevatel rulluisukoolitustel. Ta on avaldanud üle 50
artikli rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades.
Koostanud artikleid treeningplaanide koostamisest ning on üheks raamatu
„Treeningõpetus“ autoriks. Üliõpilaste maailmameistrivõistlustelt on
saavutanud pronksmedali sõudmises ning on lisaks 10 kordne Eesti
meister. Aastatel 2000-2004 oli noorte treener sõudeklubis „Pärnu“.
Lisaks on teinud kaastööd Eesti sõudekoondisega. Hetkel tegeleb
aktiivselt rulluisutamisega - 2011. aastal Eesti meistrivõistlustel 7.
koht rulluisumaratonis.
Õpetamisel kombineerib Jarek Mäestu kõrgel tasemel teadmised sporditeadustest isiklike sportimise kogemustega.
neljapäev, 13. oktoober 2011
2011 lõpp ja 2012 esialgselt
Alginfot läheneva treeninghooaja plaanide pidamiseks ning tuleva aasta üle mõtisklemiseks:
* Eesti koondis ametlikult järgmise aasta EM-i ja MM-i treeninglaagritesse sügisel ei lähe. Erinevad omaalgatuslikud koondumised on teretunud!
* 18.-20. november, Otepää (tõenäoliselt Marguse baas). Koondise ametlik kogunemine, mille olulisteks osadeks kontrolljooks (Apteekrimäe ringil, loodame et lund pole) ning jõuharjutuste test (2 min kätekõverdusi, 2 min kükke, 2 min istessetõusu, paus harjutuste vahel 1 min). Välisriikides elajate puudumine arusaadav, teistele potentsiaalsetele koondislastele kohustuslik (vt ka EM-i koondise võimalikku koostamist). 19.-20. on sealsamas EOL-i üldkogu koos aruandluste ning parimate meelespidamisega.
* 1. detsember - tähtaeg kandideerimiseks A- või B-koondisesse. Juhend siin. Ka need, kes kriteeriumide järgi ühte või teise kuuluksid, peavad oma koondises osalemise soovist minu e-mailile teate saatma. Kes ei viitsi mitu korda kirjutada, võib oma sooviavalduse EM-i ja/või MM-i koondisesse kandideerimisest ka juba lisada.
* Veebruaris Portugal (POM), Hispaania (AOM), Maroko ? Lihtsalt mõtte tasandil praegu, mitmed välisklubid kuhugi kindlasti lähevad, samuti paketiga Sun-O kaudu päris soodne ja mugav.
* Vahemikus veebruar-aprill peavad kõik A-koondislased käima spordiarstil ning oma seekordse ja eelmise külastuse tulemused minule esitama.
* Aprilli keskel kohustuslik kontrolljooks, mehed 5000 m, naised 3000 m. Samuti jõuharjutuste test. On olulisteks osadeks EM-ile pääsemisel.
* 2012.aasta MK-sari, pikituna mitmete muude oluliste võistlustega:
5.-6.mai: 10-mila, Rootsi (siit kohe EM-i eelsesse laagrisse?)
14.-20. mai: Euroopa Meistrivõistlused, Rootsi (sprint, lühirada, tavarada, teade)
26.-27. mai: Balti MV, Läti
2.-3. juuni: Eesti MV lühirada ja noorte-veteranide teade
8.-14. juuni: Sõjaväelaste MM, Taani
16.-17. juuni: Jukolan viesti, Soome
23.-24. juuni: PostFinance, Śveits (lühirada, sprint)
30. juuni-7. juuli: Üliõpilaste MM, Hispaania
14.-21. juuli: Maailmameistrivõistlused, Śveits (sprint, lühirada, tavarada, teade)
18.-19. august: EMV tavarada ja MN21 teade
25. august: EMV sprint
1-8 september: Nordic Orienteering Tour. Norra (sprint, lühirada), Rootsi (Knock-out sprint), Soome (sprint, viitstardiga lühirada)
8. september: EMV pikk rada
* Tulenevalt väga varasest EM-ist ja hetkel teadmata lumeoludest, on tõenäoline, et EM-i koondis moodustatakse talvise arengu ja kevadiste erinevate kodu- ja välismaiste võistluste tulemuste põhjal, ilma konkreetsete katsevõistusteta. See tähendab ka talve jooksul oma treeningutest ja tervise olukorrast teada andmist. EM-i arvuli registreerimine on 31. jaanuariks ja nimelise ülesandmise aeg on 28. aprill.
* Tulenevalt Rootsi (EM) lähedusest ja Śveitsi MM-i kallidusest, on kaalumisel võimalus, et EM-il on suur koondis (paljude oluliste omaosalustega siiski) ning MM-il väike, aga eriti tugevate liikmetega, koondis. Samas on võimalikud ka muud variandid. Palju sõltub EOL-i hetkel teadmata rahakoti suurusest. Omaosaluste võimalustega soovitan arvestada, näiteks ka nii, et ühel distantsil osalemine EOL-i poolt ja teine ise. Vmt.
* MM-i ettevalmistuslaagrid. Korraldajate ametlikud variandid on aprilli keskel ja juuni keskel (enne MK-etappe). Saan aidata, aga mitte ise füüsiliselt kohal olla. Huvilised? Ideed?
* MM-ile arvulise registreerimise aeg 31. märts ning nimelise registreerimise aeg 1. juuli.
Erinevad edasiviivad mõtted on teretulnud, siia, mulle e-kirjana või kõnena!
2013. aasta MM tuleb Soomes, 7.-14. juuli.
Samuti on 2013. aastal World Games, Columbias, 25. juuli - 4. august. Riikide osaluskohti jagatakse 2012.aasta MM-i järgi.
Uus O-zine leht ka ilmunud: http://orienteering.org/wp-content/uploads/2010/12/O-zine-03-2011.pdf
* Eesti koondis ametlikult järgmise aasta EM-i ja MM-i treeninglaagritesse sügisel ei lähe. Erinevad omaalgatuslikud koondumised on teretunud!
* 18.-20. november, Otepää (tõenäoliselt Marguse baas). Koondise ametlik kogunemine, mille olulisteks osadeks kontrolljooks (Apteekrimäe ringil, loodame et lund pole) ning jõuharjutuste test (2 min kätekõverdusi, 2 min kükke, 2 min istessetõusu, paus harjutuste vahel 1 min). Välisriikides elajate puudumine arusaadav, teistele potentsiaalsetele koondislastele kohustuslik (vt ka EM-i koondise võimalikku koostamist). 19.-20. on sealsamas EOL-i üldkogu koos aruandluste ning parimate meelespidamisega.
* 1. detsember - tähtaeg kandideerimiseks A- või B-koondisesse. Juhend siin. Ka need, kes kriteeriumide järgi ühte või teise kuuluksid, peavad oma koondises osalemise soovist minu e-mailile teate saatma. Kes ei viitsi mitu korda kirjutada, võib oma sooviavalduse EM-i ja/või MM-i koondisesse kandideerimisest ka juba lisada.
* Veebruaris Portugal (POM), Hispaania (AOM), Maroko ? Lihtsalt mõtte tasandil praegu, mitmed välisklubid kuhugi kindlasti lähevad, samuti paketiga Sun-O kaudu päris soodne ja mugav.
* Vahemikus veebruar-aprill peavad kõik A-koondislased käima spordiarstil ning oma seekordse ja eelmise külastuse tulemused minule esitama.
* Aprilli keskel kohustuslik kontrolljooks, mehed 5000 m, naised 3000 m. Samuti jõuharjutuste test. On olulisteks osadeks EM-ile pääsemisel.
* 2012.aasta MK-sari, pikituna mitmete muude oluliste võistlustega:
5.-6.mai: 10-mila, Rootsi (siit kohe EM-i eelsesse laagrisse?)
14.-20. mai: Euroopa Meistrivõistlused, Rootsi (sprint, lühirada, tavarada, teade)
26.-27. mai: Balti MV, Läti
2.-3. juuni: Eesti MV lühirada ja noorte-veteranide teade
8.-14. juuni: Sõjaväelaste MM, Taani
16.-17. juuni: Jukolan viesti, Soome
23.-24. juuni: PostFinance, Śveits (lühirada, sprint)
30. juuni-7. juuli: Üliõpilaste MM, Hispaania
14.-21. juuli: Maailmameistrivõistlused, Śveits (sprint, lühirada, tavarada, teade)
18.-19. august: EMV tavarada ja MN21 teade
25. august: EMV sprint
1-8 september: Nordic Orienteering Tour. Norra (sprint, lühirada), Rootsi (Knock-out sprint), Soome (sprint, viitstardiga lühirada)
8. september: EMV pikk rada
* Tulenevalt väga varasest EM-ist ja hetkel teadmata lumeoludest, on tõenäoline, et EM-i koondis moodustatakse talvise arengu ja kevadiste erinevate kodu- ja välismaiste võistluste tulemuste põhjal, ilma konkreetsete katsevõistusteta. See tähendab ka talve jooksul oma treeningutest ja tervise olukorrast teada andmist. EM-i arvuli registreerimine on 31. jaanuariks ja nimelise ülesandmise aeg on 28. aprill.
* Tulenevalt Rootsi (EM) lähedusest ja Śveitsi MM-i kallidusest, on kaalumisel võimalus, et EM-il on suur koondis (paljude oluliste omaosalustega siiski) ning MM-il väike, aga eriti tugevate liikmetega, koondis. Samas on võimalikud ka muud variandid. Palju sõltub EOL-i hetkel teadmata rahakoti suurusest. Omaosaluste võimalustega soovitan arvestada, näiteks ka nii, et ühel distantsil osalemine EOL-i poolt ja teine ise. Vmt.
* MM-i ettevalmistuslaagrid. Korraldajate ametlikud variandid on aprilli keskel ja juuni keskel (enne MK-etappe). Saan aidata, aga mitte ise füüsiliselt kohal olla. Huvilised? Ideed?
* MM-ile arvulise registreerimise aeg 31. märts ning nimelise registreerimise aeg 1. juuli.
Erinevad edasiviivad mõtted on teretulnud, siia, mulle e-kirjana või kõnena!
2013. aasta MM tuleb Soomes, 7.-14. juuli.
Samuti on 2013. aastal World Games, Columbias, 25. juuli - 4. august. Riikide osaluskohti jagatakse 2012.aasta MM-i järgi.
Uus O-zine leht ka ilmunud: http://orienteering.org/wp-content/uploads/2010/12/O-zine-03-2011.pdf
pühapäev, 3. aprill 2011
2.aprilli staadionijooks ja jõutest
Sombusel laupäeva hommikul asusid Tartus TÜ staadionil stardijoonele:
1500m - Marili ja Kaia;
3000m - Liis, Piibe, Adele ja Hannula;
5000m - Jaagup.
Lumeoludest tulenevalt oli ringi arvestatavaks pikkuseks 410m. Lombid tegid jalad märjaks ainult veidi.
Tulemused olid ootamatud! Või üllatavad, mul on ses osas juba segadus tekkinud.
Õhtul jõuharjutuste testis oli vaja sooritada kolm harjutust, igat 2min jooksul, paus harjutuste vahel 2-5min:
1) kätekõverdused toenglamangus, käed küünarnukist ~90 kraadi; mehed max 90x, naised 50x;
2) kükid, õigemini poolkükid, jalad põlvest 90 kraadise nurgani; mehed 120x, naised 100x;
3) kõhulihastele istessetõus, jalad kõverad ja varbad kinni; mõlemad 90x.
Max koefitsendiks sai olla 3. Eelmisel aastal sai parim sooritaja meestest 2,978 ja naistest 2,701. Sellel aastal: M 2,817; N 2,863.
Keda laupäeval polnud, saab mõlemad testid ka iseseisvalt sooritada ja tulemused mulle statistika pidamiseks saata.
1500m - Marili ja Kaia;
3000m - Liis, Piibe, Adele ja Hannula;
5000m - Jaagup.
Lumeoludest tulenevalt oli ringi arvestatavaks pikkuseks 410m. Lombid tegid jalad märjaks ainult veidi.
Tulemused olid ootamatud! Või üllatavad, mul on ses osas juba segadus tekkinud.
Õhtul jõuharjutuste testis oli vaja sooritada kolm harjutust, igat 2min jooksul, paus harjutuste vahel 2-5min:
1) kätekõverdused toenglamangus, käed küünarnukist ~90 kraadi; mehed max 90x, naised 50x;
2) kükid, õigemini poolkükid, jalad põlvest 90 kraadise nurgani; mehed 120x, naised 100x;
3) kõhulihastele istessetõus, jalad kõverad ja varbad kinni; mõlemad 90x.
Max koefitsendiks sai olla 3. Eelmisel aastal sai parim sooritaja meestest 2,978 ja naistest 2,701. Sellel aastal: M 2,817; N 2,863.
Keda laupäeval polnud, saab mõlemad testid ka iseseisvalt sooritada ja tulemused mulle statistika pidamiseks saata.
neljapäev, 24. märts 2011
Orienteerujate jooksutulemusi
Paul leidis orienteerujate staadionijooksude mõningaid tulemusi. Kui kellegi on veel, andke teada!
1988.a. NSV Liidu MV eelne jooks, Minsk.
Mehed 5000m
1. Kokorin, Vene-2, 15.09,0
2. Severuhhin, Moldova, 15.12,0
3. Vladimir Aleksejev, Leningrad, 15.17,2
4. Mihhail Zorin, Vene-1, 15.17,4
5. Sixten Sild, Eesti, 15.18,6
15. Urmas Kannumäe, Eesti, 15.26,0
18. Indrek Ümarik, Eesti, 15.19,0
19. Leho Haldna, Eesti, 15.29,5
21. Inno Ling, Eesti, 15.35,0
jooksis 52 meest + katkestajad
Naised 3000m
1. Aljośina 10.06
2. Konovalova 10.08
3. Stekolśtśikova 10.15,8
21. Ede Ümarik 10.51
jooksis 29 naist
3.juuni 1988 a, Tamme staadion Tartus, Eesti orienteerumiskoondise kandidaatide kontrolljooks. Kell 18.00. Vaikne, +18 kraadi sooja.
Mehed ja juuniorid 5000m. Normatiiv M21 15.45; M19 16.40.
1. Urmas Kannumäe (1960) 15.23,2
2. Rene Ottesson 15.24 (täiendus 1.aprillil 2011 e-maili teel)
3. Jüri Pärnik (1965) 15.26,1
4. Tõnis Haldna (1965) 15.16,7
5. Armo Hiie (1968) 15.30,8
6. Rein Zaitsev (1969) 15.39,7
7. Veiko Pak (1965) 15.54,4
8. Tiit Tali (1960) 15.57,0
9. Inno Ling (1965) 15.59,0
10. Priit Pääslane (1969) 16.16,0
11. Kaido Nurja (1969) 16.45,0
Naised ja juuniorid 3000m. Normatiiv N21 10.55; N19 11.10.
1. Külli Kaljus (1973) 10.32,2
2. Ede Ümarik (1968) 11.02,0
3. Maris Kukk (1966) 11.11,0
4. Marje Idavain (1960) 11.12,6
5. Maarika Lihtsa (1971) 11.16,5
6. Katrin Õnap (1964) 12.05,5
7. Meeli Kerem (1965) 12.30,3
Poisid 3000m. Normatiiv 9.45.
1. Rain Miljan (1972) 9.10,9
2. Hallar Otisaar (1970) 9.11,9
3. Mati Tiit (1971) 9.12,0
4. Toomas Huik (1970) 9.24,6
5. Raul Kudre (1970) 9.27,3
6. Randy Korb (1971) 9.35,1
7. Vermo Siim (1970) 9.44,8
8. Andres Aro (1970) 9.50,0
9. Anti Anton (1970) 9.53,0
10. Jaanus Vendelin (1971) 9.59,0
11. Vello Solna (1970) 10.08,0
12. Raul Mürk 10.51,0
Tüdrukud 1500m. Normatiiv 5.45.
1. Inga Karu (1970) 5.19,5
2. Ruth Vaher (1971) 5.19,6
3. Maret Vaher (1973) 5.24,0
4. Margit Limak 5.40,2
5. Riina Kullep 5.40,8
6. Kersti Kärner 5.42,0
7. Erika Sooberg (1970) 5.46,0
Lisatud 30.03.2011:
Nikolai Järveoja treeningpäevikust: 1.november 1982.a. NSVL koondise kandidaatide testjooks sügiseses treeninglaagris Kislovodskis.
5000 m mehed
1. Ivan Kuzmin 15.46
2. Mihhail Zorin 15.54
3. Viktor Sotnikov 15.57
4. Mihhail Svjatkin 16.26
5. Sergei Simakin 16.42
6. Al-der Levitsev 16.59
7. Nikolai Järveoja 18.19
8. Janis Gipslis 18.42
1500 m naised
1. Anašova 5.15
2. Namovira
3. Lili Romanovskaja 5.30
4. Levitseva 5.30
5. Zvirbule 5.35
6. Gabrane 5.35
7. Ikamaite 5.42
8. Riju Johanson 5.45
9. Berezina 5.57
2.juuli 1983 Viiburis liivasavi väljakul NSVL koondise kandidaatide testjooks.
5000 m mehed
1. Viktor Stukan 15.44
2. Mihhail Zorin 15.40
3. Viktor Sotnikov 16.01
4. Ivan Kuzmin 16.06
5. Mihhail Svjatkin 16.22
6. Al-der Levitsev 16.54
7. N.Järveoja 17.32
1988.a. NSV Liidu MV eelne jooks, Minsk.
Mehed 5000m
1. Kokorin, Vene-2, 15.09,0
2. Severuhhin, Moldova, 15.12,0
3. Vladimir Aleksejev, Leningrad, 15.17,2
4. Mihhail Zorin, Vene-1, 15.17,4
5. Sixten Sild, Eesti, 15.18,6
15. Urmas Kannumäe, Eesti, 15.26,0
18. Indrek Ümarik, Eesti, 15.19,0
19. Leho Haldna, Eesti, 15.29,5
21. Inno Ling, Eesti, 15.35,0
jooksis 52 meest + katkestajad
Naised 3000m
1. Aljośina 10.06
2. Konovalova 10.08
3. Stekolśtśikova 10.15,8
21. Ede Ümarik 10.51
jooksis 29 naist
3.juuni 1988 a, Tamme staadion Tartus, Eesti orienteerumiskoondise kandidaatide kontrolljooks. Kell 18.00. Vaikne, +18 kraadi sooja.
Mehed ja juuniorid 5000m. Normatiiv M21 15.45; M19 16.40.
1. Urmas Kannumäe (1960) 15.23,2
2. Rene Ottesson 15.24 (täiendus 1.aprillil 2011 e-maili teel)
3. Jüri Pärnik (1965) 15.26,1
4. Tõnis Haldna (1965) 15.16,7
5. Armo Hiie (1968) 15.30,8
6. Rein Zaitsev (1969) 15.39,7
7. Veiko Pak (1965) 15.54,4
8. Tiit Tali (1960) 15.57,0
9. Inno Ling (1965) 15.59,0
10. Priit Pääslane (1969) 16.16,0
11. Kaido Nurja (1969) 16.45,0
Naised ja juuniorid 3000m. Normatiiv N21 10.55; N19 11.10.
1. Külli Kaljus (1973) 10.32,2
2. Ede Ümarik (1968) 11.02,0
3. Maris Kukk (1966) 11.11,0
4. Marje Idavain (1960) 11.12,6
5. Maarika Lihtsa (1971) 11.16,5
6. Katrin Õnap (1964) 12.05,5
7. Meeli Kerem (1965) 12.30,3
Poisid 3000m. Normatiiv 9.45.
1. Rain Miljan (1972) 9.10,9
2. Hallar Otisaar (1970) 9.11,9
3. Mati Tiit (1971) 9.12,0
4. Toomas Huik (1970) 9.24,6
5. Raul Kudre (1970) 9.27,3
6. Randy Korb (1971) 9.35,1
7. Vermo Siim (1970) 9.44,8
8. Andres Aro (1970) 9.50,0
9. Anti Anton (1970) 9.53,0
10. Jaanus Vendelin (1971) 9.59,0
11. Vello Solna (1970) 10.08,0
12. Raul Mürk 10.51,0
Tüdrukud 1500m. Normatiiv 5.45.
1. Inga Karu (1970) 5.19,5
2. Ruth Vaher (1971) 5.19,6
3. Maret Vaher (1973) 5.24,0
4. Margit Limak 5.40,2
5. Riina Kullep 5.40,8
6. Kersti Kärner 5.42,0
7. Erika Sooberg (1970) 5.46,0
Lisatud 30.03.2011:
Nikolai Järveoja treeningpäevikust: 1.november 1982.a. NSVL koondise kandidaatide testjooks sügiseses treeninglaagris Kislovodskis.
5000 m mehed
1. Ivan Kuzmin 15.46
2. Mihhail Zorin 15.54
3. Viktor Sotnikov 15.57
4. Mihhail Svjatkin 16.26
5. Sergei Simakin 16.42
6. Al-der Levitsev 16.59
7. Nikolai Järveoja 18.19
8. Janis Gipslis 18.42
1500 m naised
1. Anašova 5.15
2. Namovira
3. Lili Romanovskaja 5.30
4. Levitseva 5.30
5. Zvirbule 5.35
6. Gabrane 5.35
7. Ikamaite 5.42
8. Riju Johanson 5.45
9. Berezina 5.57
2.juuli 1983 Viiburis liivasavi väljakul NSVL koondise kandidaatide testjooks.
5000 m mehed
1. Viktor Stukan 15.44
2. Mihhail Zorin 15.40
3. Viktor Sotnikov 16.01
4. Ivan Kuzmin 16.06
5. Mihhail Svjatkin 16.22
6. Al-der Levitsev 16.54
7. N.Järveoja 17.32
neljapäev, 24. veebruar 2011
Koduseid jõuharjutusi
Allpool on üks võimalik kummilindi kaasabil sooritatavate lihasvastupidavuse jõuharjutuste programm juhuks, kui hüppeliigesele ei tohi koormust anda. 2-3 nädalat ja 3xnädalas tehes on jõud hoopis teine! Aga alguses on raske :)
Otse loomulikult saab korduste arvu seerias vähendada, kuid üle 20-ne võiks neid ikka olla. Kel hüppeliiges korras, saab siia lisada veel päkaharjutusi juurde.
Oluline on tempo (suht aeglane) ning korralikud hoitud asendid ning liigutused. Rahmeldada võib mõnes teises kohas.
Programm kokku, koos soojenduse ja venitamistega, mis mõlemad on väga olulised, võtab 1-1:30 (pigem see viimane).
PS.Lihasmõju loetelud pole lõplikud ja kõiki harjutusi saab ka veidi või hoopis teisiti teha.
Otse loomulikult saab korduste arvu seerias vähendada, kuid üle 20-ne võiks neid ikka olla. Kel hüppeliiges korras, saab siia lisada veel päkaharjutusi juurde.
Oluline on tempo (suht aeglane) ning korralikud hoitud asendid ning liigutused. Rahmeldada võib mõnes teises kohas.
Programm kokku, koos soojenduse ja venitamistega, mis mõlemad on väga olulised, võtab 1-1:30 (pigem see viimane).
PS.Lihasmõju loetelud pole lõplikud ja kõiki harjutusi saab ka veidi või hoopis teisiti teha.
neljapäev, 17. veebruar 2011
Kere jõuharjutuste artikkel
http://www.coachr.org/core_stabilisation_training_for.htm
keda huvitab ja tegevust vajalikuks peab :)
keda huvitab ja tegevust vajalikuks peab :)
laupäev, 15. jaanuar 2011
20.-21.jaan Tartu MV kergejõustikus
http://www.tysk.ee/index.php?sisu=tekst&mid=620&lang=est
Juuniorid ja täiskasvanud, N 1000m ja M 3000m. M ka 800m võiks proovida. Soojalt soovituslik kõigile orienteerujatele kes tahavad kiiresti joosta. Koondislased kuuluvad siia alla otseloomulikult :)
Juuniorid ja täiskasvanud, N 1000m ja M 3000m. M ka 800m võiks proovida. Soojalt soovituslik kõigile orienteerujatele kes tahavad kiiresti joosta. Koondislased kuuluvad siia alla otseloomulikult :)
Tellimine:
Postitused (Atom)