- üks külmakott ja elastikside
- isiklikud muud ravimid, nt allergiarohud, silmatilgad jne
- ilma retseptita müüdavad põletikuvastased tabletid (näiteks Pronaxen, Ibuprofen)
- teibirull
kolmapäev, 15. märts 2017
Koondise meditsiinitarbed
esmaspäev, 2. mai 2016
Ilmunud antidopingu juhend sportlasele
** Ilmunud antidopingu juhend sportlasele
------------------------------
Teatavasti hakkas alates 2015. aastast kehtima uus maailma dopinguvastane koodeks. Koodeksi mõistmise hõlbustamiseks on WADA välja andnud sportlase juhendi, mis annab lihtsamas keeles ülevaate peamistest sportlase õigustest ja kohustustest ning dopinguvastase võitluse põhimõtetest.
Lisaks on toodud dopingukontrolliprotseduur (sh ka alaealisi ja puudega sportlasi silmas pidades) ning B-proovi avamisega seonduv.
Nüüd oleme tõlkinud sportlase juhendi eesti keelde ja tõstnud veebis loetavasse mugavasse vormi.
Vaadake lähemalt http://antidoping.us8.list-man
neljapäev, 14. jaanuar 2016
Konverents "Sports Injury Prevention"
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Hea treener!
27.02.2016 toimub Tartus Ravusvaheline konverents "Sports Injury Prevention". Esinejad Eestist, Soomest ja Leedust.
Konverentsile oodatakse treeneriteid ja füsioterapeute.
Teemad:
1) Õlavigastuste ennetamine (K. Laurinskas, Leedust, kes on varasem Virgilius Alekna füsioterapeut)
2) Alaseljavalude ennetamine (P. Halen Soomest)
3) Põlve ja hüppeliigese vigastuste ennetamine (R. Kesminas Leedust)
4) Sportlaste koormuste monitoorimine - kuidas ennetada ülekoormust? (J. Mäestu Eesti, Tartu Ülikool).
Konverents toimub Tartu Ülikooli ruumides. Täpsem info saadetakse osalejatele. Osavõtu tasu 49 eur.
Registreerimine: https://docs.
Fail lisainfoga https://www.dropbox.com/s/f2u98amhjcc0iei/Sports%20Injury%20Prevention%20Conference%20INFO.pdf?dl=0
reede, 8. jaanuar 2016
2016 keelatud ainete nimekiri (Eesti Antidoping)
Täpsemalt vaata http://www.antidoping.ee/regulatsioonid/keelatud-ainete-nimekiri/
reede, 30. oktoober 2015
Eesti Antidoping, eestikeelne 2016. aasta keelatud ainete nimekiri
http://www.antidoping.ee/keelatud-ainete-nimekiri-2016/
Toome siinkohal ära ka suuremad muudatused:
Endiselt on igal ajal keelatud trimetasidiin. Preductali, mis trimetasidiini sisaldab, kasutatakse täiskasvanutel stenokardia raviks kombinatsioonis teiste ravimitega. Sportlaste seas on Preductal tuntud “südamevitamiinina”.
Alates 2016. aastast on igal ajal keelatud ka teine laialt levinud südameravim – Mildronaat, mille toimeaine on meldoonium. Juhime tähelepanu, et see on seni olnud vaid seireprogrammis, kuid nüüd on ilmnenud selle kasutamise juhud sportlaste poolt sooritusvõime suurendamiseks.
Eesti Antidoping avaldab eestikeelse nimekirja koos omapoolsete kommentaaridega. Kehtima hakkab nimekiri alates 1. jaanuarist, nüüd on sportlastel ja spordiarstidel kaks kuud aega, et leida alternatiivne ravi.
Kui tervislikel põhjustel on sportlasel vaja manustada keelatud ainet või kasutada keelatud võtet, tuleb sportlasel hankida nn raviotstarbelise kasutamise erand ehk TUE (therapeutic use exemption).
EAD kodulehel on keelatud ainete nimekiri toodud nii PDF-i kui ka eraldi alalehena, nii et keelatud aineid saab otsida kodulehe üldotsingut kasutades.
esmaspäev, 2. veebruar 2015
Füsioteraapia-alaseid artikleid Austraaliast
teisipäev, 13. jaanuar 2015
Spordis keelatud ainete (ja ravimite) nimekiri
Täpsem info siin http://www.antidoping.ee/
Otselink: http://www.antidoping.ee/
teisipäev, 12. august 2014
Medikamendid (võistlus)reisidel
Anname teile teada, et ravimiseaduse § 25 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 31 sätestab korra ravimitega reisimisel ja ravimite postiga saatmisel.
neljapäev, 26. juuni 2014
Nädalavahetuse spordivigastusega esmaspäeval tipportopeedile (Tallinnas)
Spordiüritustel osalejate arv kasvab. Järjest enam korraldatakse erinevaid rahvaspordiüritusi. See on kaasa toonud kukkumiste, kokkupõrgete ja vigastuste arvu kasvu harrastussportlase seas.
Spordivigastuste kasvuga seoses on EMOsse ja ortopeedide vastuvõttudele pöördumised tõusnud. Et harrastussportlased saaks kohe vastuvõtule on loodud uus teenus – esmaspäevane erakorraline ortopeedi vastuvõtt.
Tunnustatud Eesti ortopeedid panustavad kiire ja professionaalse sporditraumatoloogia teenuse kättesaadavusse. Teenuse sihtgrupp on nädalavahetusel toimunud spordiüritustel vigastada saanud inimesed, kes soovivad kiirest teada saada diagnoos, vajalikku ravi ja vajadust teha muudatusi aktiivsesse igapäevaellu.
"Regulaarsed suvistest spordivõistlustest osavõtjad on meie poole pöördunud palvega leida võimalus erakorraliseks vastuvõtuks peale nädalavahetuse spordiüritusi, et saada kiirelt ja professionaalilt teada, kas on vajalik ravi, tuleb loobuda spordist mingiks ajaks või kuidas edasi. Nii ongi uue teenuse eesmärk seni tuntud Eesti tippsportlastega töötamise kompetents suunata ka harrastusportlaste kiireks ja professionaalseks abistamiseks," sõnas haigla kliiniline juht dr Armin Heiman.
Alates esmaspäevast, 30. juunist saab pöörduda ortopeedi erakorralisele tasulisele vastuvõtule esmaspäeviti Ortopeedia Arstid erahaiglasse aadressil Paldiski mnt 68a, Tallinn. Vastu võtavad tunnustatud ortopeedid dr Mihkel Mardna, dr Tauno Kalvet, dr Madis Rahu või dr Armin Heiman. Vastuvõtud toimuvad esialgu rahvaspordisündmuste tippajal: 30.06-25.08.14. Täpsem info: http://www.ortopeediaarstid.
Eesti Spordimeditsiini klastri SportEST partner Ortopeedia Arstid on ambulatoorse ja kirurgilise ortopeedilise raviga tegelev haigla, mis on asutatud Eesti juhtivate ortopeedide poolt. Haigla pakub kogu komplekti ortopeedilisi teenuseid - liigeste endoproteesimine (puus, põlv, õlg), spordivigastuste ravi, põlve- ja õla artroskoopia ning käe- ja randmekirurgiat.
2014 on Eestis Liikumisaasta. Liikumisaasta eesmärk on suurendada liikumisharrastusega tegelejate osakaalu, tõsta liikumise ja sportimise alast teadlikkust ning panna inimesed rohkem märkama sporti ja liikumisharrastust
Edastas
kolmapäev, 11. juuni 2014
Reminder of TUEs (WADA List of Prohibited Substances and Methods / Anti-Doping)
kolmapäev, 12. oktoober 2011
Võimalus - Dünaamilise venituse koolitus
DÜNAAMILISE VENITUSE KOOLITUSEL
Aeg: 5. – 6. november 2011.a., kell 9.00 – 17.00
Koht: Arctic Sport Club (Ehitajate tee 114 b, Tallinn)
Koolitusele on oodatud osalema erinevate spordialade treenerid, kes on huvitatud uute teadmiste omandamisest või enesetäiendamisest venitusega seonduvates küsimustes.
Koolitaja: Vaso Januzovic (Horvaatia) – tunnustatud rahvusvaheline koolitaja nii strechingu, jooga kui tantsuga seotud valdkondades. Tudeerinud ning elanud Indias, kus omandas teadmisi ajurveda meditsiiniteraapia kohta.
Koolitusel antakse ülevaade anatoomia põhitõdedest ning teaduslikel uuringutel põhinevatest venitusteooriatest. Samuti tutvustatakse erinevaid venituste tüüpe ning antakse praktilisi soovitusi, kuidas luua huvitav venitustund ning kuidas juhendada -treeningul osalejaid.
Koolitus toimub inglise keeles.
Osalemistasu 89 €.
Osalejatele väljastatakse täiendkoolitust tõendav tunnistus mahuga kuni 9 tundi.
Koolitusele on vajalik eelregistreerimine!
Registreerimine ja lisainfo: ethel@eevl.ee, tel. 580 580 76
Palume koolitusele tulla sportlikus rõivastuses, kuna koolitus sisaldab praktilisi tunde.
teisipäev, 3. mai 2011
Puukentsefaliidi ja borrelioosi nakkus ning käitumine spordis
Puukentsefaliit on Eestis üks kõige sagedamini esinev viirushaigus kevadsuvisel ajal. Puukentsefaliidi viirus kuulub flaviviiruste hulka ning levib puukide kaudu. Esineb ligikaudu 100 erinevat puukentsefaliidi viiruse serotüüpi. Puukentsefaliit kulgeb kahes faasis. Inkubatsiooniperiood võib olla 2–28 päeva, kõige sagedamini 7–14 päeva. Esimesteks sümptomiteks, mis kestavad 3–4 päeva, on palavik, lihasvalud, iiveldus, oksendamine. Teine haiguse faas algab 2 kuni 8 päeva pärast ja on tugevamini väljendunud haigusnähtudega.
Puukentsefaliit on oma kulu poolest mitmekesine ja võib põhjustada närvinärvisüsteemi erinevate osade kahjustust ning seeläbi tuua kaasa pikaaegse töövõime languse või kujuneda isegi eluohtlikuks. Puukentsefaliidi spetsiifilist ravi ei ole ning ravi on suunatud sümptomite leevendamisele.
Puukentsefaliit on sage nakkushaigus ning kõige tõhusam viis selle haiguse vältimiseks on vaktsineerimine. Kasutatakse inaktiveeritud puukentsefaliidi viirust sisaldavat vaktsiini (näiteks Ticovac). Vaktsineerimine toimub kolme järjestikuse intramuskulaarse süstega. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst. Vaktsineerimine on küllaltki efektiivne: pärast teist süstet on serokonversioon toimunud 98%-l ning pärast kolmandat 99%-l vaktsineeritutest.
Borrelioos (Lyme´i tõbi) on puugihammustustega leviv haigus, mis võib kahjustada kesknärvisüsteemi, liigeseid ja südant. Haigust põhjustab bakter nimega Borrelia burgdorferi. Lyme´i tõbe esineb kõikjal, kus on puuke. Kõik puugid ei sisalda borreeliat. On arvutatud, et umbes 30% puukidest kannab borreeliat, kuid haigestub vaid umbes 1 hammustatu sajast.
Suurem osa puugihammustustest ei kutsu esile mingeid haigustunnuseid. Kui hammustusega kandub inimesele üle borreelia, tekib hammustuse ümber punane, suurenev lööberatas. Kui bakter kandub verega organismi, võib tekkida gripisarnane haigus palaviku, nõrkuse ja lihasevaludega. See Lyme´i tõve algusjärk on lühiaegne ja kergekululine.
Kui bakterinakkust haiguse alguses antibiootikumidega ei ravita, võib see kuude või isegi aastate möödudes põhjustada hilisnähte mitmetes elundites. Sagedasemad on tugi- ja liikumiselundite häired nagu lihasevalud ja ühe või mitme liigese turse ja valulikkus. Haiguse arenedes meenutavad lihasevalud rasket fibromüalgiat. Peaaegu sama sagedased on närvisüsteemi häired, nagu näonärvi või mõne muu närvi halvatus, ajukelmepõletik ja närvivalud. Borreelia võib tekitada ka kroonilist nahalöövet, erilisi silmapõletikke ja südamelihase põletikku. Liigesepõletik on üldiselt healoomune ega põhjusta liigese hävimist.
Algusjärgus tuntakse Lyme´i tõbe ära puugihammustuse ümber tekkivast lööberattast. Hilisjärgus, kui haigustunnuseks võib olla üksnes näiteks põlve põletik, nahalöövet enam ei ole. Siis tuleb välistada teised liigesehaigused ja kinnitada borreelianakkus vereprooviga (veres määratakse Borrelia burgdorfer’i antikehi). Haiguse diagnoosimisel on suureks abiks teave võibolla mitu kuud eelnenud puugihammustuse kohta.
Lyme´i tõve algusjärgus on raviks paarinädalane antibiootikumikuur. Nakkus paraneb peaaegu alati hästi ja hilisnähte ei teki. Kui haigus jäi algusjärgus ravita ja inimene haigestub hilisnähtudega, tuleb kasutada kauakestvat ja tugevatoimelist antibiootikumravi. Enamik haigetest paraneb, kuid valud võivad kesta veel aastaid.
Erinevalt puukentsefaliidist borrelioosi vastu vaktsiini ei ole. Lyme´i tõbe võib ennetada, hoides ära puugihammustusi.
Käitumine spordis:
Kui võimalik, siis puugiohtlikus piirkonnas kanda pikka heledat riietust, millel on puuke kerge märgata.
Pärast treeningut või võistlust kontrollida nahka puukide suhtes, korrata seda veel paaril järgmisel päeval.
Nahas olev puuk tuleb eemaldada, kindlasti koos peaga. Kõige parem on haarata puugist kinni võimalikult naha lähedalt ja tõmmata see välja, kergelt pöörates vastupäeva (nagu kruvi lahti keerates). Apteekidest saab puugipintsette, kuid mõnikord tuleb toime ka sõrmedega.
Jälgida nahamuutusi peale puugihammustust 3-30 päeva jooksul. Lööbe tekkimisel hammustuse piirkonnas pöörduda koheselt arstile antibiootikumravi läbiviimiseks.
pühapäev, 10. aprill 2011
Luuümbrise põletik
Mitmel probleeme säärtega. Siin üks ülevaade luuümbrise põletikust. Täiendused-parendused oodatud!
Sagedaseim jooksjate hulgas levinud säärepatoloogia, sääre piirkonna valu põhjustaja (kui lihasvalud välja jätta) on periostiit ehk luuümbrise põletik. Luumurruga kaasnevast teravast lokaalsest valust erineb periostiidivalu oma hajutatuse poolest.
Kõige levinum on, et valu on sääre siseküljel tagumise sääreluulihase ja pika varvastepainutaja kinnituskohal – mediaalne sääre valusündroom. Selle põhjuseks on enamasti labajala ehituse iseärasustest tingitud selle ülemäärane sissepoole pöördumine ja tagumise sääreluulihase pidev ärritus.
Sportlane tunneb valu sääreluu allosas liikuma hakates (hommikul ärgates, treeningu algul) ja põrutades. Edasi liikudes võib, kuid ei pruugi valu vaibuda. Koormusjärgselt valu taandub. Tavaliselt levib valu mööda sääre eesosa, kuid sagedasti kandub see üle sääreluu eesmisele sisepinnale. Sääre esiosa katsumine on valus, eriti sääreluu alumise ja keskmise kolmandiku piiril. Sääreluu on koputades valulik, võivad esineda väikesed paksendid.
Kuna jala põrutusel on valu kõige intensiivsem, siis seostatakse sääreluu vaevust põrutusega. Tegelikult on põhjuseks säärelihaste ülekoormus ja lihases tekkiva paisu ja pinge kandumine sääre sidekelme kaudu luuümbrisele. Kui probleemiga ei tegeleta, võib see viia sääreluu väsimusmurruni.
Veidi harvemini esineb eesmine sääre valusündroom – valu on koormusel ja labajala tõstmisel, tugevneb äratõukemomendil. Katsudes on lihase kinnituskohas tugev valu, vahel on kuulda ka krudinat. Võib esineda kerge turse.
Luuümbrise põletiku tekke põhjustest on olulisemad:
biomehhaanilised probleemid (tavaliselt ülemäärane pronatsioon maandumis- ja toetusfaasis ning tugev supinatsioon äratõukefaasis),
vead treeningus,
ebasobivad jalanõud või jooksuraja/trassi pinna märgatavad muutused,
nõrgad jalalihased,
treeningkoormuse järsk tõus.
Põletiku ennetamiseks tuleb:
esmase asjana valida sobivad jalanõud ja vajalikud ortopeedilised abivahendid,
korrigeerida jooksutehnika,
teha jalalihaste jõuharjutusi,
teha jalalihaste, kõõluste ja liigeste venitusharjutusi (enne treeningu põhiosa või võistlust ning pärast treeningut/võistlust),
joosta rohkem pehmel ja vähem kõval pinnasel,
-
lihase lõõgastumise soodustamiseks hoida koormuse ajal sääre ümber elastset sukka.
Sportlased, kelle on luuümbrise põletikuga probleeme sageli, peaksid osad jooksutreeningud asendama spordialadega, kus liigestele on väiksem koormus ja lihastele mõjuvad teistsugused jõud – näiteks ujumise ja jalgrattasõidu.
Kõige suuremat raviefekti annab haigestunud piirkondade lokaalne massaaž kombinatsioonis jäämassaaži ja ultraheliraviga. Valu vastu aitavad põletikuvastased tabletid ning salvid. Kui muutused luuümbrisel on juba röntgenoloogiliselt tuvastatavad, siis aitab ainult kirurgiline ravi. Rehabilitatsioon peab sisaldama raviaegset suhtelise rahu režiimi ning järgnevat järkjärgulist sportliku tegevuse juurde tagasipöördumist.
Valu aitab leevendada ja probleemi lahendada ka külma-kuuma teraapia - nt duśi all kõigepealt valusale osale 30sek nii külma vett kui jalg talub ja kohe 10sek jooksul nii kuuma vett kui jalg talub. Teha vähemalt 3 kordust.
Mitte alati ei ole valud sääre piirkonnas luuümbrisepõletikuga seotud. Valud võivad olla ka tingitud sellest, et:
sääre eesmisi ja tagumisi lihasrühmi ümbritsev fascia pole elastne – tagajärjeks jooksu kestel järjest tugevnev valu sääremarjas ja sääreluu eesosas;
sääre kakspealihases ja lestlihases on suuremad või väiksemad rebendid.
Ja tsiteerides ka Herje Aibasti magistritööd (2008 aasta, lk 6-7):
"Feltner jt. (1994) leidsid, et intensiivne 8-nädalane inversiooni-eversiooni teostavate lihaste jõutreening isomeetrilises reźiimis vähendab oluliselt pronatsiooni ulatust jooksul. Seega võib ka tugev jõutreening asendada ortoose ja toetavaid jalanõusid. Sellest võib järeldada, et preventiivne jõutreening võib vähendada ülekoormusvigastuste teket. Võib oletada, et paljajalu sooritatud ekstsentriline treening arendab labajala ja sääre lihaseid, mis omakorda mõjutavad labajala luude dünaamikat jooksul, neutraliseerides paremini jala mahaasetamisel tekkinud nn śokilainet".