MM-i esimesed koondislased selgunud

Vastavalt koondise koostamise alustele on omale MM-i koha lunastanud Annika ja Olle.
Kõigi andmetega tabel (lisatud 27.06.11):

Balti MV koondis 21.-22.05.2011, Nida, Leedu

Ühtlasi ka selline stardijärjekord.

Puukentsefaliidi ja borrelioosi nakkus ning käitumine spordis

Kevad ja puugid koos nendega tulekul ...

Puukentsefaliit on Eestis üks kõige sagedamini esinev viirushaigus kevadsuvisel ajal. Puukentsefaliidi viirus kuulub flaviviiruste hulka ning levib puukide kaudu. Esineb ligikaudu 100 erinevat puukentsefaliidi viiruse serotüüpi. Puukentsefaliit kulgeb kahes faasis. Inkubatsiooniperiood võib olla 2–28 päeva, kõige sagedamini 7–14 päeva. Esimesteks sümptomiteks, mis kestavad 3–4 päeva, on palavik, lihasvalud, iiveldus, oksendamine. Teine haiguse faas algab 2 kuni 8 päeva pärast ja on tugevamini väljendunud haigusnähtudega.

Puukentsefaliit on oma kulu poolest mitmekesine ja võib põhjustada närvinärvisüsteemi erinevate osade kahjustust ning seeläbi tuua kaasa pikaaegse töövõime languse või kujuneda isegi eluohtlikuks. Puukentsefaliidi spetsiifilist ravi ei ole ning ravi on suunatud sümptomite leevendamisele.

Puukentsefaliit on sage nakkushaigus ning kõige tõhusam viis selle haiguse vältimiseks on vaktsineerimine. Kasutatakse inaktiveeritud puukentsefaliidi viirust sisaldavat vaktsiini (näiteks Ticovac). Vaktsineerimine toimub kolme järjestikuse intramuskulaarse süstega. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst. Vaktsineerimine on küllaltki efektiivne: pärast teist süstet on serokonversioon toimunud 98%-l ning pärast kolmandat 99%-l vaktsineeritutest.

Borrelioos (Lyme´i tõbi) on puugihammustustega leviv haigus, mis võib kahjustada kesknärvisüsteemi, liigeseid ja südant. Haigust põhjustab bakter nimega Borrelia burgdorferi. Lyme´i tõbe esineb kõikjal, kus on puuke. Kõik puugid ei sisalda borreeliat. On arvutatud, et umbes 30% puukidest kannab borreeliat, kuid haigestub vaid umbes 1 hammustatu sajast.

Suurem osa puugihammustustest ei kutsu esile mingeid haigustunnuseid. Kui hammustusega kandub inimesele üle borreelia, tekib hammustuse ümber punane, suurenev lööberatas. Kui bakter kandub verega organismi, võib tekkida gripisarnane haigus palaviku, nõrkuse ja lihasevaludega. See Lyme´i tõve algusjärk on lühiaegne ja kergekululine.

Kui bakterinakkust haiguse alguses antibiootikumidega ei ravita, võib see kuude või isegi aastate möödudes põhjustada hilisnähte mitmetes elundites. Sagedasemad on tugi- ja liikumiselundite häired nagu lihasevalud ja ühe või mitme liigese turse ja valulikkus. Haiguse arenedes meenutavad lihasevalud rasket fibromüalgiat. Peaaegu sama sagedased on närvisüsteemi häired, nagu näonärvi või mõne muu närvi halvatus, ajukelmepõletik ja närvivalud. Borreelia võib tekitada ka kroonilist nahalöövet, erilisi silmapõletikke ja südamelihase põletikku. Liigesepõletik on üldiselt healoomune ega põhjusta liigese hävimist.

Algusjärgus tuntakse Lyme´i tõbe ära puugihammustuse ümber tekkivast lööberattast. Hilisjärgus, kui haigustunnuseks võib olla üksnes näiteks põlve põletik, nahalöövet enam ei ole. Siis tuleb välistada teised liigesehaigused ja kinnitada borreelianakkus vereprooviga (veres määratakse Borrelia burgdorfer’i antikehi). Haiguse diagnoosimisel on suureks abiks teave võibolla mitu kuud eelnenud puugihammustuse kohta.

Lyme´i tõve algusjärgus on raviks paarinädalane antibiootikumikuur. Nakkus paraneb peaaegu alati hästi ja hilisnähte ei teki. Kui haigus jäi algusjärgus ravita ja inimene haigestub hilisnähtudega, tuleb kasutada kauakestvat ja tugevatoimelist antibiootikumravi. Enamik haigetest paraneb, kuid valud võivad kesta veel aastaid.

Erinevalt puukentsefaliidist borrelioosi vastu vaktsiini ei ole. Lyme´i tõbe võib ennetada, hoides ära puugihammustusi.

Käitumine spordis:

• Kui võimalik, siis puugiohtlikus piirkonnas kanda pikka heledat riietust, millel on puuke kerge märgata.

• Pärast treeningut või võistlust kontrollida nahka puukide suhtes, korrata seda veel paaril järgmisel päeval.

• Nahas olev puuk tuleb eemaldada, kindlasti koos peaga. Kõige parem on haarata puugist kinni võimalikult naha lähedalt ja tõmmata see välja, kergelt pöörates vastupäeva (nagu kruvi lahti keerates). Apteekidest saab puugipintsette, kuid mõnikord tuleb toime ka sõrmedega.

• Jälgida nahamuutusi peale puugihammustust 3-30 päeva jooksul. Lööbe tekkimisel hammustuse piirkonnas pöörduda koheselt arstile antibiootikumravi läbiviimiseks.